Esitluse koostamise juhend

Esitlust kasutakse oma ettekannete illustreerimiseks. Ettekandeks võib olla kuulsuse tutvustus inglise keele tunnis, Eesti elukoosluse iseloomustus loodusõpetuses, klassiekskursiooni planeerimine, põhikooli loovtöö tutvustus jne. 

Esitlus koostatakse arvutiga kasutades esitlustarkvara, näiteks Microsoft Powerpoint, LibreOffice Impress, Google Drive keskkonnas Esitlused, Prezi jne. 


Esitlus koosneb 

  • Tiitelslaid, mis sisaldab alati ettekande pealkirja ja autorit (esineja nime). Soovitav on lisada tiitelslaidile lisaks nimele klass, kool ning esitluse koostamise aasta.
  • Sisu – ettekande põhiosa. Sisuslaidide arv sõltub esitluse teemast ja ettekandeks ettenähtud ajast. Keskmiselt arvestatakse 0,5-1 minutit slaidi kohta.
  • Kokkuvõte. Sellele slaidile saab paigutada mõne mõtte/illustratsiooni/soovi, mis peaks ettekandest kuulajatele kindlasti meelde jääma. Kokkuvõtva slaidi ajal antakse kuulajatele võimalus esitada töö kohta küsimusi (“Kas on küsimusi?”) ja pärast küsimustele vastamist tänab esineja suuliselt kuulajaid (“Tänan tähelepanu eest!”). 
  • Pane tähele! Võimaluse korral väldi läbi arvutiekraani kuulajate tänamist. Arvuti ei saa tänada, sina saad. 
  • Kasutatud materjalid.  Ettekande kõige viimane slaid, kuhu lisatakse loetelu ettekande koostamiseks kasutatud allikatest. Ettekande tegemise ajal võib see slaid olla varjatud (st seda ei tutvustata kuulajatele), kuid see slaid annab võimaluse töös kasutatud allikatega hiljem uuesti tutvuda. 

Märksõnade kasutamine 
Esitluses kasutatakse pikkade lausete asemel märksõnu. Märksõnadeks võivad olla olulised nimed, aastaarvud, protsendid jms. Kasutades slaididel ainult märksõnu, on ettekande ajal suunatud kuulajate tähelepanu esinejale ja neil on lihtsam eristada olulist informatsiooni mitteolulisest.  

Märksõnad esitatakse slaididel loeteluna. Teema liigendamine aitab kuulajatel paremini mõista ettekande sisu. 

Ühele slaidile lisatakse korraga ainult ühe teema oluline info ning esitatakse kuni kuus rida teksti. Järgmine teema algab uuelt slaidilt. 
Kui teema on pikem, siis esitatakse info mitmel slaidil. 

Kujundamine, pildid  
Esitlust kujundades arvesta, et slaid ei muutuks liiga kirjuks. Värvide valikul arvesta, et valitud taust ja kirjavärv peavad paistma loetavalt ka suurel ekraanil. Samuti peab valitud tähesuurus olema loetav ka suures auditooriumist, soovitav on kasutada tähesuurust vähemalt 28. 

Kui olulist informatsiooni on teksti (sh märksõnade) asemel võimalik esitada pildi või videona, siis eelista seda. Kindlasti ära unusta lisada illustratsiooni alla viidet allikale (autor või kodulehe nimetus ja aasta), täpsem link lisatakse kasutatud materjalide loetellu.  

Kui kasutad fotosid, jälgi, et need ei oleks udused ega moonutatud ning valitud taust sobiks fotodega. Lähtudes autoriõigustest on illustratsioonide otsimisel soovitav kasutada Vikipeedia pildipanka aadressil: https://commons.wikimedia.org/wiki/Esileht?uselang=et

Pane tähele! Kujundamisel pööra tähelepanu värvidele ja piltidele. Jälgi, et tekst oleks loetav ning pildid ei oleks udused ega moonutatud. 

Kasutatud materjalid
Kõigile töös kasutatud materjalidele tuleb viidata töö lõpus (viimasel slaidil) kasutatud materjalide loetelus.  

Sinna tuleb lisada ka kõikide piltide/jooniste aadressid (vt teist näidet internetiallikate all). 

Kui kasutatud materjale ei ole vaja ettekandes tutvustada, siis võib sellel slaidil kasutada väiksemat tähesuurust, näiteks 18. Sellisel juhul „peidetakse“ slaid ettekande ajaks. 

Vorminda kirjalikud allikad (raamatud, õpikud) kujul 

  • Autor (aasta) Pealkiri. Ilmumiskoht: kirjastus, lk numbrid 

Vormida ajakirjad ja ajalehed kujul 

  • Autor (aasta) Pealkiri. Ajakirja/ajalehe nimi ja number, kuupäev, lk numbrid 

Vormida internetiallikad kujul 

  • Autor (aasta) Pealkiri. Loetud: https://www... 
  • Vikipeedia allikate puhul: Vikipeedia (aasta) märksõna. Loetud: https://www... 
  • Video/heliportaalid, näiteks YouTube: YouTube (aasta) Pealkiri. Vaadatud: https://www...
  • Kui koduleheküljel ei ole autorit märgitud, siis märgi autorina kodulehekülje nimetus. Ilma autori nimeta allikate puhul veendu, et allikas on usaldusväärne. Kui koduleheküljel ei ole artikli ilmumise aastat märgitud, siis võib jätta selle lisamata, kui oled veendunud, et seal avaldatud info on värske. 

Vormida illustratsioonid kujul

  • Kohe pildi all (erandkorras ka pildi peal): Joonis 1. Autor (aasta) 
  • Kasutatud materjalide loetelus: Autor (aasta) Pealkiri [joonis 1]. Vaadatud: https://www... 
  • NB! Kuna piltidel on tavaliselt väga pikad lingid, siis illustratsiooni viite link peaks viima pilti sisaldavale veebilehele, mitte otse pildile.

Enne esitluse esitamist

  • Kontrolli, et tekst ei sisaldaks õigekirja- ja hooletusvigu. 
  • Mõtle läbi, kuidas tutvustad esitlust, mida räägid täiendavalt juurde. 
  • Proovi ka läbi, kas mahud etteantud aja piiridesse. 




Antud juhendi põhjaks on võetud Tallinna Reaalkooli K. Taliaru ja T. Niggulis koostatud juhend https://real.edu.ee/failid/Reaalkool_esitlused.pdf

Esitlus koosneb 

  • Tiitelslaid, mis sisaldab alati ettekande pealkirja ja autorit (esineja nime). Soovitav on lisada tiitelslaidile lisaks nimele klass, kool ning esitluse koostamise aasta.
  • Sisu – ettekande põhiosa. Sisuslaidide arv sõltub esitluse teemast ja ettekandeks ettenähtud ajast. Keskmiselt arvestatakse 0,5-1 minutit slaidi kohta.
  • Kokkuvõte. Sellele slaidile saab paigutada mõne mõtte/illustratsiooni/soovi, mis peaks ettekandest kuulajatele kindlasti meelde jääma. Kokkuvõtva slaidi ajal antakse kuulajatele võimalus esitada töö kohta küsimusi (“Kas on küsimusi?”) ja pärast küsimustele vastamist tänab esineja suuliselt kuulajaid (“Tänan tähelepanu eest!”). 
  • Pane tähele! Võimaluse korral väldi läbi arvutiekraani kuulajate tänamist. Arvuti ei saa tänada, sina saad. 
  • Kasutatud materjalid.  Ettekande kõige viimane slaid, kuhu lisatakse loetelu ettekande koostamiseks kasutatud allikatest. Ettekande tegemise ajal võib see slaid olla varjatud (st seda ei tutvustata kuulajatele), kuid see slaid annab võimaluse töös kasutatud allikatega hiljem uuesti tutvuda. 

Märksõnade kasutamine 
Esitluses kasutatakse pikkade lausete asemel märksõnu. Märksõnadeks võivad olla olulised nimed, aastaarvud, protsendid jms. Kasutades slaididel ainult märksõnu, on ettekande ajal suunatud kuulajate tähelepanu esinejale ja neil on lihtsam eristada olulist informatsiooni mitteolulisest.  

Märksõnad esitatakse slaididel loeteluna. Teema liigendamine aitab kuulajatel paremini mõista ettekande sisu. 

Ühele slaidile lisatakse korraga ainult ühe teema oluline info ning esitatakse kuni kuus rida teksti. Järgmine teema algab uuelt slaidilt. 
Kui teema on pikem, siis esitatakse info mitmel slaidil. 

Kujundamine, pildid  
Esitlust kujundades arvesta, et slaid ei muutuks liiga kirjuks. Värvide valikul arvesta, et valitud taust ja kirjavärv peavad paistma loetavalt ka suurel ekraanil. Samuti peab valitud tähesuurus olema loetav ka suures auditooriumist, soovitav on kasutada tähesuurust vähemalt 28. 

Kui olulist informatsiooni on teksti (sh märksõnade) asemel võimalik esitada pildi või videona, siis eelista seda. Kindlasti ära unusta lisada illustratsiooni alla viidet allikale (autor või kodulehe nimetus ja aasta), täpsem link lisatakse kasutatud materjalide loetellu.  

Kui kasutad fotosid, jälgi, et need ei oleks udused ega moonutatud ning valitud taust sobiks fotodega. Lähtudes autoriõigustest on illustratsioonide otsimisel soovitav kasutada Vikipeedia pildipanka aadressil: https://commons.wikimedia.org/wiki/Esileht?uselang=et

Pane tähele! Kujundamisel pööra tähelepanu värvidele ja piltidele. Jälgi, et tekst oleks loetav ning pildid ei oleks udused ega moonutatud. 

Kasutatud materjalid
Kõigile töös kasutatud materjalidele tuleb viidata töö lõpus (viimasel slaidil) kasutatud materjalide loetelus.  

Sinna tuleb lisada ka kõikide piltide/jooniste aadressid (vt teist näidet internetiallikate all). 

Kui kasutatud materjale ei ole vaja ettekandes tutvustada, siis võib sellel slaidil kasutada väiksemat tähesuurust, näiteks 18. Sellisel juhul „peidetakse“ slaid ettekande ajaks. 

Vorminda kirjalikud allikad (raamatud, õpikud) kujul 

  • Autor (aasta) Pealkiri. Ilmumiskoht: kirjastus, lk numbrid 

Vormida ajakirjad ja ajalehed kujul 

  • Autor (aasta) Pealkiri. Ajakirja/ajalehe nimi ja number, kuupäev, lk numbrid 

Vormida internetiallikad kujul 

  • Autor (aasta) Pealkiri. Loetud: https://www... 
  • Vikipeedia allikate puhul: Vikipeedia (aasta) märksõna. Loetud: https://www... 
  • Video/heliportaalid, näiteks YouTube: YouTube (aasta) Pealkiri. Vaadatud: https://www...
  • Kui koduleheküljel ei ole autorit märgitud, siis märgi autorina kodulehekülje nimetus. Ilma autori nimeta allikate puhul veendu, et allikas on usaldusväärne. Kui koduleheküljel ei ole artikli ilmumise aastat märgitud, siis võib jätta selle lisamata, kui oled veendunud, et seal avaldatud info on värske. 

Vormida illustratsioonid kujul

  • Kohe pildi all (erandkorras ka pildi peal): Joonis 1. Autor (aasta) 
  • Kasutatud materjalide loetelus: Autor (aasta) Pealkiri [joonis 1]. Vaadatud: https://www... 
  • NB! Kuna piltidel on tavaliselt väga pikad lingid, siis illustratsiooni viite link peaks viima pilti sisaldavale veebilehele, mitte otse pildile.

Enne esitluse esitamist

  • Kontrolli, et tekst ei sisaldaks õigekirja- ja hooletusvigu. 
  • Mõtle läbi, kuidas tutvustad esitlust, mida räägid täiendavalt juurde. 
  • Proovi ka läbi, kas mahud etteantud aja piiridesse. 




Antud juhendi põhjaks on võetud Tallinna Reaalkooli K. Taliaru ja T. Niggulis koostatud juhend https://real.edu.ee/failid/Reaalkool_esitlused.pdf